Oma ööde "ära tegemine"

Prantsuse lapsevanemate kõnepruugis on lapse magamise kohta lause: „Kas laps teeb juba oma ööd ära?“ Mingil müstilisel kombel on Prantsusmaal tavaline, et juba kolmekuused lapsed „teevad oma ööd ära“ ehk magavad ilma söötmiseta terve öö virgumata. Prantslaste müstilisele saladusele püüab jälile jõuda Ameerika ema Pamela Druckerman oma raamatus „Prantsuse lastetuba“.

Ameerikas (nagu ka vist Eestis) seostuvad beebid automaatselt unevõlaga. Briti päevalehes Daily Mail kuulutab pealkiri: „Vastsed vanemad saavad kahe esimese aasta jooksul KUUE KUU võrra vähem magada.“ Seevastu Prantsuse peredes tundub asi teisiti olevat. Prantsuse lapsevanemad ei eelda, et nende lapsed hakkavad korralikult magama kohe pärast sündimist. Kuid tavaliselt kahe või kolme kuu pärast on rasked ööd otsas. Ajakiri Maman lubab: „Teatud beebid teevad oma ööd ära juba kuu nädalaselt, teised vajavad oma rütmi leidmiseks neli kuud.“

Oma magamisrütmi leidmine juba beebieas on prantslaste jaoks nii loomulik, et nad ei oska öeldagi, et selle saavutamiseks midagi erilist ette võetakse. Nad ei maini unetreeninguid. Pigem usuvad nad, et nende beebid ise otsustavad, millal nad on valmis „oma ööd ära tegema“ – see on ju nii loomulik. Põhjaliku pinnimise peale sai autor veidi prantslaste saladuse jälile.

Esimene prantsuse vanemate uskumus on „le fiiling“ – arvame, et lapsed saavad asjadest aru. Juba beebidele võib ja peabki vabalt rääkima, miks on öösel magamine pere jaoks oluline.

Peaaegu kõik vanemad hoidsid oma lapsi esimestel elukuudel päeval koos endaga valges (isegi uinakute ajal) ning panid õhtuhämaruses voodisse. Samuti nad „jälgivad“ oma lapsi öösel ning seejärel järgivad beebi enda „rütme“.

Ajakiri Sleep ütleb, et „beebi saab hästi magada üksnes siis, kui ta oma eraldatust aktsepteerib."

Prantslased peavad pausi – „La Pause“ – enne kui tormavad oma beebit lohutama või sülle võtma. Nad armastavad oma lapsi väga aga ei arva, et kiindumust näitab kohene (üle)reageerimine. Nende La Pause annab lapsele võimaluse ise leida rahulikkus. Põhjus pausipidamiseks on see, et beebid häälitsevad ja liigutavad end une jooksul palju ning see on loomulik magamistsükli osa. Kui minna sel ajal beebit „sättima“, võibki ta täielikult virguda. Laskem beebidel magada J. 

Teine põhjus pausipidamiseks on beebide lühikesed unetsüklid. On loomulik, et seni kuni nad õpivad ühest tsüklist teise uinuma, võivad nad ka veidi nutta. Unetsüklite ühendamine on nagu jalgrattasõit – kui beebil tuleb see üks kord välja, oskab ta seda tõenäoliselt ka edaspidi. Prantsuse vanemad ei arva, et nutt ilmtingimata suurt häda tähendab ja kohest vaigistamist vajab. Lapsevanemate karuteenetest lastele räägib ka Eestis kirjutatud raamat „Meie lapse uni. Teejuht lapsevanematele kuni 7 aastase lapse unemaailma.“

Lastearst Cohen väidab, et „La Pause“ pidamine avaldab mõju väis esimesel neljal elukuul – kui seda pole seni tehtud, on halvad uneharjumused juba kinnistunud.

Rohkem nippe ja prantsuslikku suhtumist lapsevanemaks olemisse leiab Pamela Druckermani raamatust „Prantsuse lastetuba.Prantslaste kasvatustarkusi avastamas.“  - tõeliselt silmiavav raamat.